Minevikust tulevikku – mõtteid ja eredamaid hetki EUSTORY festivalilt Hamburgis

7.–10. septembril 2026 toimus Hamburgis EUSTORY Past Forward Festival, mille korraldas Körber-Stiftung EUSTORY 25. aastapäeva tähistamiseks. Festival tõi kokku ajaloo ja kodanikuhariduse valdkonna spetsialistid, praktikud ning noored ajaloohuvilised Euroopast ja mujalt maailmast.

EAÜSi ajaloouurimistööde võistluse koordinaatoritena osalesime festivalil, kus nelja päeva jooksul arutleti selle üle, kuidas minevikku mõtestades kujundada paremat tulevikku ning kuidas toetada demokraatiat ajal, mil sellele avalduv surve maailmas kasvab.

Lisaks meile, kahele võistluse koordinaatorile, said festivalile kutse ka EAÜSi ajaloouurimistööde võistluse kolm võitjat aastatest 2023, 2025 ja 2026. Nii oli festivalil esindatud ka noorte uurijate vaade ning neil avanes võimalus osaleda rahvusvahelises arutelus, jagada oma kogemusi ja tutvuda teiste riikide ajalooalaste uurimistööde ning algatustega.

Järgnevalt toome esile allakirjutanute narvates mõned eredamad hetked ja mõtted EUSTORY Past Forward Festivalilt. Festivalil oli huvitavat ja inspireerivat väga palju ning käesolev kokkuvõte kajastab vaid väikest osa seal kuuldust, kogetust ja õpitust.

Festivali keskmes oli kolm järgmist teemat:

• Making Peace with History ehk ajalooga rahu tegemine – kuidas käsitleda vastuolulist ja emotsionaalselt koormatud ajalugu;
• Who Owns the Past ehk kellele kuulub minevik – kuidas toime tulla erinevate mälukäsitluste ja avaliku mäletamise valusate lünkadega;
• Memory Meets Machine ehk mälu kohtub masinaga – milliseid võimalusi ja ohte toovad ajaloomälu kujundamisse tehisintellekt, ChatGPT ja sotsiaalmeedia.

Festivali esimene päev, 7. september, oli saabumispäev ning õhtul tervitusvastuvõtt Körber-Stiftungis.

Festivali avaüritusel 8. septembril esines teiste seas Nobeli rahupreemia laureaat Irina Šerbakova (pildil), kes on üks EUSTORY asutajaliikmetest. Oma ettekandes käsitles ta Venemaa näitel seda, kuidas autoritaarne võim peab ka õpilaste ajalooalast uurimistööde võistlust ohuks ning perekonnaajaloo võimest tuua esile varjatud lugusid, et esitada väljakutse ametlikule ajalookäsitlusele.

Aastatel 1999–2022 korraldas Irina Šerbakova Venemaa õpilastele ajalooteemaliste uurimistöödevõistlust. Võistlus toimus organisatsiooni Memorial tegutsemise ajal kuni selle likvideerimiseni Venemaa Föderatsiooni Ülemkohtu otsusega 2022. aastal. Projekti kaudu innustati ligikaudu 35 000 Venemaa õpilast uurima 20. sajandi Venemaa ajalugu. Õpilased koostasid kokku üle 30 000 uurimistöö teemal „Inimene ajaloos – Venemaa 20. sajandil“.

Päeva jooksul toimusid paralleelsed töötoad ja praktilised koolitused. Õhtul oli võimalik kuulata ettekannet ja vestlust Oxfordi ülikooli sotsiaalfilosoofi ja kultuuriajaloolase Roman Krznariciga (pildil). Ta käsitleb kartmatult meie aja suuri küsimusi. Näiteks uurib ta, milliseid ootamatuid teadmisi ja inspiratsiooni võime leida viimase tuhande aasta ajaloost, et tegeleda oma ajastu põhiliste väljakutsetega – alates kliimakriisist kuni autoritaarsuse tõusuni.

Euroopast ja mujalt pärit näidetele tuginedes väidab Krznaric, et minevik on radikaalse lootuse allikas. See innustab meid demokraatiat ümber mõtestama, kultuurilist sallivust suurendama ning kasutama ühiskondlike liikumiste jõudu süsteemsete muutuste elluviimiseks.

9. septembril jätkus programm töötubade ja praktiliste koolitustega. Keskpäeval toimus rahvusvahelise võistluse „Roots & Reels“ parimate videote auhinnatseremoonia. „Milline lugu minevikust kõnetab sind ka täna?“ Selle lihtsa küsimusega kutsus rahvusvaheline digilugude jutustamise võistlus Euroopa noori uurima perekondlikke mälestusi, kohalikke ajaloosündmusi ja seni rääkimata lugusid ning vormistama need Instagrami jaoks lühivideoks.

Auhinnatseremoonial tunnustati kuut võistluse võitjat ja nende videoid, mis valiti välja rohkem kui 100 töö hulgast 19 riigist.

Pärastlõunal oli võimalik osaleda Hamburgi ekskursioonidel ja külastada kohalikke uuenduslikke kodanikuhariduse organisatsioone.

Toome ühe näitena töötoa, mis toimus Hamburgi Volksparkstadionil – HSV kodustaadionil. HSV on

üks Saksamaa vanimaid jalgpalliklubisid, Bundesliga asutajaliige ja tänapäeval tipptasemel meeskond. (pildil hetk töötoas) 

Staadionil asub HSV fondi huvihariduslik õppekoht „Klassiruum Volksparkstadionil“. Selle programm on suunatud Hamburgi piirkonna kooliklassidele alates algkoolist ning ühendab sotsiaalse õppimise ja demokraatiahariduse jalgpallistaadioni erilise atmosfääriga. Staadion, profijalgpall ja HSV ajalugu loovad võimaluse käsitleda demokraatlikke väärtusi ja poliitilise hariduse teemasid õpilastele huvipakkuvas keskkonnas.

Töötoas tutvustati nii projekti „Klassiruum Volksparkstadionil“ kui ka katusorganisatsiooni Lernort Stadion e.V. Lisaks näidati üht töötoas kasutatavat meetodit ning osalejatel oli võimalik teha giidiga ringkäik staadionil.

10. september oli festivali Future Day, mille keskmes olid tänapäeva kodanikuhariduse olulisemad väljakutsed. Päeva esimeses pooles esinesid kõnelejad-visionäärid, kes jagasid oma vaatenurki festivali kolme põhiteema kohta. Festivali Future Day peaesineja oli USA ajaloolane Jason Steinhauer, kes käsitles tehisintellekti mõju ajalookäsitlusele ja teadmiste kujunemisele.

Ta tõi esile, et meie arusaamu minevikust ja maailmast mõjutavad üha enam masinad – algoritmid, juturobotid, keelemudelid ja tehisintellektil põhinevad rakendused. Seejuures jääb oluliseks küsimuseks, mida tähendab see inimeste loodud teadmiste, sealhulgas ajalooteadmiste jaoks. Oma ettekandes andis Steinhauer ülevaate tehisintellekti praegusest arengust ja võimalikest tulevikusuundadest. Samuti arutles ta selle üle, milline peaks olema ajaloolaste ja ajalooõpetajate roll tehisintellektist üha enam mõjutatud maailmas ning kuidas säilitada nende töö tähendus ja olulisus.

Päeva teises pooles toimusid „Deep Dives“ ehk süvaarutelud, kus sai hommikustel ettekannetel käsitletud teemade üle esinejatega põhjalikumalt mõtteid vahetada. Festivali lõpetas ühine õhtuprogramm.

Festivali programmis oli rohkelt praktilisi töötubasid, arutelusid, ettekandeid ja süvitsi minevaid vestlusi esinejatega. Samuti tutvustati Hamburgi organisatsioonide uuenduslikke algatusi kodanikuhariduse valdkonnas. Noortele toimus eraldi töötuba, kus käsitleti konstruktiivse ajakirjanduse kasutamist ajalooliste lugude jutustamisel.

Eriti väärtuslikud olid praktilised meetodid ja ideed, mida saab kasutada ajalooõpetuses ning õpilaste kriitilise mõtlemise ja kodanikuteadlikkuse arendamisel. Näiteks pälvis palju tähelepanu ”Time-out meetod” (eesti keeles ”ajapaus”), mis võimaldab erinevate maailmavaadete ja taustaga inimestel teineteist paremini mõista läbi konsktruktiivse ja toetatud dialoogi. Lisaks annab see sügavama arusaamise käsitletavast teemast ja erinevatest vaatenurkadest. Ideaalis tekitab see meetod uus teadmisi ja mõtlemist. Eesmärk ei ole üksmeele saavutamine, vaid erinevate vaatenurkade teadvustamine.

Festival pakkus ka võimalust kohtuda taas tuttavate kolleegidega ning luua uusi rahvusvahelisi kontakte. Eriti meeldejääv oli kohtumine sakslanna Lale Eckardtiga, kes viibis 20 aastat tagasi Eestis ühe aasta vahetusõpilasena ja kes omandas selle lühikese ajaga eesti keele nii hästi, et rääkis seda ka Hamburgis muljetavaldavalt suurepäraselt.

Festival kinnitas, et ajalooga tegelemine ei tähenda üksnes mineviku uurimist, vaid aitab meil paremini mõista tänapäeva ja kujundada tulevikku. Demokraatia püsimine sõltub meist kõigist ning selle hoidmiseks tuleb järjepidevalt tegutseda ka hariduses.