Postitused

Saaremaa ajalooõpetajad kohtusid Igakülas

Kujutis
Saaremaa õpetajad kohtusid 16. mail Muhumaal Igakülas Matsi talus. Võõrustajaks oli Saaremaa Gümnaasiumi õpetaja Kadi Aavik ja kokku osales 10 õpetajat. Igaküla oli omal ajal Muhu kõige suurem küla, mille ajalugu ulatub umbes 450 aasta tagusesse aega. Lisaks mõnusale ühiselt kaetud laua taga jutustamisele tehti küla peal ka jalutuskäik, mille taustal sai kuulda küla ajaloost ja külaga seotud inimeste lugudest.  Vaatasime üle paiku, mida omal ajal külastas Johannes Pääsuke ning tutvusime Muhu Igaküla suurkaevuga, mida ta jäädvustas oma 1913. aastal ning mida saab näha Eesti Rahva Muuseumi fotoarhiivis allkirjaga «Kõige vanem kaev». Kohtumine võeti ette, et jagada kevadisi uudiseid, pidada uue aasta plaane ning kuulda uuele ja ajakohastatud ainekavale ülemineku kogemustest erinevates koolides. Anni Haandi Kuressaare Vanalinna koolist jagas oma kogemust nii soovitusliku materjali koostaja kui ka kasutajana ning jagasime ka selleks koostatud veebilehte. Jagati soovitusi ka õppekäikude osas
Postita kommentaar
Lisateave

Raplamaa ajalooõpetajad uudistasid Eesti Palverännuteed

Kujutis
18. mail 2024 käisid viis Raplamaa ajalooõpetajat (seltsi liiget) Eesti Palverännutee alguses, Pirita kloostrist Iru ämmani. Reisi alguses rääkis Pirita uues kloostris ajalooõpetaja Nele Aus katoliiklusest ja palverändudest ajaloos. Hiljem liiguti koos giid Peeter Pihlakiga rännuteel. Kõnniti üle seitsme kilomeetri ja saadi teada nii kultuuriloolisi kui ka loodusloolisi fakte. Palverännuteest “võeti” Pirita klooster ja kirik, Kochide kabel, Pirita uus kalmistu, Pirita-Kose suvemõis, Konstantin Pätsi Vabaõhukool.
Postita kommentaar
Lisateave

Tunnustustüritus Tartus tõi kokku ajaloouurijate ja -tundjate kooreikihi

Kujutis
17. mail toimus Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumi maja väärikas saalis EAÜS uurimis- ja loovtööde konkursi ning ajaloo-olümpiaadi võitjate autasustamine. Piduliku sündmuse hingeks olid selgi aastal Karolina Antons ja Evelin Tiiter . Peapreemiad andis üle ürituse patrooni, Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise proua Sirje Karis , kes pidas ka autasustamistseremoonia avakõne. Oma sõnavõtus mõtiskles proua Karis selle üle, mida õigupoolest tähendab konkursi „Võitjad ja kaotajad“ pealkiri, kuidas tänased kaotajad võivad olla homsed võitjad ja vastupidi ning kui oluline on mõista, et juba oma uurimistööd tehes ja olümpiaadiks valmistudes võideti palju. Proua Karis lisas, et meie õpilased ongi Eesti ajaloo tegijad ja tunnustas neid, kes õpilaste pingutusi on väga tõsiselt võtnud. EV presidendi tänukirja pälvisid 25. aastat kestnud konkursi žüriis osalemise eest Eero Medijainen, Anu Raudsepp ja Anu Järs , samuti palju uurimistööde konkursi žüriitöösse panustanud Andres Andresen ning
Postita kommentaar
Lisateave

17. mail toimub Tartus pidulik vastuvõtt parimatele ajaloo-uurijatele ja -tundjatele

Kujutis
Juba sellel reedel, 17. mail toimub Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis pidulik vastuvõtt õpilastele ja nende juhendajatele, kes on sellel aastal silma paistnud ajalooalaste uurimustega ja osalenud edukalt ajalooolümpiaadil. Selleaastane vastuvõtt on eriline, sest see toimub juba 25. korda!  Autasustamisel osaleb Vabariigi Presidendi abikaasa proua Sirje Karis. Vastuvõtu lõpus kuulutatakse välja ka järgmise aasta uurimistööde võistluse teema.
Postita kommentaar
Lisateave

Ilmunud on värske seltsi uudiskiri

Kujutis
Head seltsi liikmed. Ilmunud on värske uudiskiri, millest saab lugeda toimunud ja eelseisvate ülesannete kohta ning seltsi uudiseid.  EAÜS INFOKIRI mai 2024 Head seltsi liikmed! Tervitame teid kevadise infokirjaga. Mitmed meie ainevõistlused on lõppenud või lõpusirgel. Tööd on alustanud uued juhatuse liikmed. Silme ees terendab suvi, seltsi reis ning suvekool, aga hoogsalt plaanitakse juba ka põnevat sügiskonverentsi. Infokirjast leiate kokkuvõtte seltsi üritustest ja uudised.  TOIMUNUD Seltsi aastakoosolek Tartus 23. märtsil kogunesid Tartus lisaks olümpiaadi finalistidele ka seltsi liikmed, et võtta aasta kokku üldkoosolekul. Kinnitati seltsi majandusaruanne, valiti uued juhatuse liikmed, lepiti kokku liikmemaksu ja suvekooli hinna tõstmises. Üldkoosolekul anti üle ka seltsi tunnustused. Aasta teoks valiti ajaloovõistlus Mammut, elutööpreemia omistati Ilje Piirile, noore õpetaja preemia Janne Raule ning tegevõpetaja preemiad Kalle Lõunale ja Ulla Herkelile. Palju õnne! Loe lähemalt 
Postita kommentaar
Lisateave

XXIX ajaloo-olümpiaadi kokkuvõte

Kujutis
15. ja 16. veebruaril toimus ajaloo-olümpiaadi eelvoor. Sellest võttis osa 652 õpilast 6. klasside arvestuses, 703 õpilast 7. klasside arvestuses, 720 õpilast 8. klasside arvestuses, 798 õpilast 9. klasside arvestuses, 178 õpilast gümnaasiumi katoliku kiriku teemal, 149 õpilast gümnaasiumi Eesti ajaloo teemal ja 530 õpilast gümnaasiumi XX sajandi teemal.  Eelvoor oli elektrooniline ja suuri tehnilisi probleeme ei tekkinud, kuid päris ilma viperusteta ka hakkama ei saanud. Tehnilise poole kõrval on endiselt küsimusi tekitanud soorituse ausus, hästi positiivne on, et mitu õpetajat andsid ise teada õpilastest, kes ei teinud tööd kaasa koolis, õpetaja kontrolli all või tegid omavahel koostööd ning nende tulemused tühistati. Olümpiaadi lõppvoor toimus 23. märtsil Tartus, traditsiooniliselt paberkandjal. Probleemiks kujunes see, et samal päeval toimus CAE eksam ning matemaatika olümpiaadi lõppvoor. CAE eksami aeg ei olnud paigas, kui ajaloo-olümpiaadi lõppvooru aeg teaduskooli kalendrisse sa
Postita kommentaar
Lisateave

Sügiskonverents kutsub kaasa mõtlema päranditeemadel

Kujutis
Õpetajate päeval, 5. oktooberil toimub EAÜSi, Eesti Kunstiakadeemia ja Muinsuskaitseameti ühiskonverents MUUTUV AJALUGU – MUUTUV PÄRAND: Kultuuripärand ajalooõppes. Eesti Kunstiakadeemias toimuv konverents lähtub tõsiasjast, et ajalookirjutus ja -õpetus ning seega ka suhtumine (kultuuri)pärandisse on pidevas muutumises. Seetõttu on aegajalt mõistlik uuesti küsida: mis on pärand, kuidas seda luuakse, kaitstakse ja ümber hinnatakse ning milline on õpetajate/koolide roll pärandikaitses? Ühiskonverentsi eesmärk on pakkuda Eesti õpetajatele, sõltumata nende töökohast, tuge pärandikaitse teema õpetamisel ja professionaalsetele pärandikaitsjatele võimalust oma tegevuse kandepinda koolide kaudu laiendada. Seda ajal, mil väärtushinnangud muutuvad kiiremini kui kunagi varem ning koolide riiklik õppekava näeb ette, et Eesti lapsed ja noored õpivad tunnetama oma rolli kultuuripärandi hoidja ja kandjana ning väärtustama inimkonna kultuuripärandit selle kõige erinevamates avaldusvormides. Konverents
Postita kommentaar
Lisateave