Läänemere rohelisest pärlist ja mitte ainult

Seltsi selle aasta reis viis huvilised Taani Bornholmi saarele ning teel sinna läbi Rootsi saadi teada palju huvitavat ka Rootsi aja- ja kultuuriloost. Reis toimus 19. juulist 25. juulini 2026.aastal.

Meie saatjaks ja giidiks oli reisil Kristel Vaino-Sävborg, kelle rahulik meelelaad ning luulelugemised koos abilisega andsid imelisele reisile õige häälestuse ja rütmi. Kes tahaks enam ilma õhtu- ja hommikuluuletusteta maailma avastada? Saime osa hyggelikust mõttelaadist, st küsimus pole selles, mida täna kõik ära teha, vaid mida nautimisväärset oma päeva kindlasti planeerida ning kogeda.

Reis algas laevasõiduga Rootsi ning sealt bussiga läbi Lõuna-Rootsi linnade, asulate ja kuldsete põldude. Praam Ystadist Bornholmile viis meid äkiliselt ja tormiliselt, aga kohale jõudsime ning „Taani Hiiumaa“ võttis meid väga väärikalt vastu. (Bornholm on 587–588 km², Hiiumaa on umbes 989 km², Bornholmil elab ligikaudu 40 000 inimest, Hiiumaal veidi alla 10 000 elaniku).

Bornholmlased ise kutsuvad oma kodusaart päikese saareks, sest siin on kõige rohkem päikselisi tunde Taanis. Päikese saar oli oma nime igati väärt, sest vihm sai meile osaks vaid ühel päeval. Tänu merele ning kaljudele on siin pehme kliima. Legendi järgi jäi Jumalal Põhjamaid luues viimaks pihku peotäis kõige ilusamaid kohti, mille ta Läänemerre puistas. Nii sündiski Bornholmi saar.

 

Ööbisime Bornholmi suurimas linnas Rønnes, mis väärib juba ise omaette uurimist ja avastamist. Seal on hästi säilinud 18. ja 19. sajandist pärit kaupmeeste ja kaptenite villad, sest linn on alati olnud seotud kaubanduse, meresõidu ja kalandusega. Linn mõjub muinasjutuliselt oma lummavate värviliste majade, tokkroosirohkuse ja vaiksete roosilõhnaliste tänavatega. Mitmete majade küljes võib endiselt näha põnevaid klatšipeegleid, mis on aidanud majaelanikel olla tänaval toimuvaga hästi kursis. Rønne sõpruslinnaks on Eestis päiksepealinn Kuressaare ning just Bornholmi eeskujul võttis Saaremaa vald näiteks tööle sisseviskaja ehk ametniku, kelle ülesanne on Saaremaale kolida soovijaid abistada töökoha, elamise ning koolide-lasteaedade leidmisel. 

Rønnes asub Bornholmi muuseum, kus saab näha haruldasi päikesekultuse „kuldmehi“, millel on kujutatud salapäraseid spiraale, rõngaid ja sümboleid. Need pärinevad pronksiajast ning peegeldavad muistsete bornholmlaste uskumusi. Mõned teadlased arvavad, et need sümbolid olid osa varajasest kalendrist või isegi rituaalidest, mis toimusid kindlatel aastaaegadel. Lisaks pakkus muuseum head ülevaadet Bornholmi saare ja tema elanike ajaloost keerukatel aegadel. 

Head ajaloo-alast reisi on keeruline ette kujutada, kui ei külastata seejuures mõningaid varemeid. Nii viis meie tee edasi Hammershusi kindluse varemete juurde, mis asuvad saare põhjatipus kõrgel graniitkaljul, kust avaneb maaliline vaade Läänemerele. Tegemist on ühe paremini säilinud keskaegse kindlusehitisega Põhjamaades. Bornholm on läbi aegade olnud taanlaste, sakslaste ja rootslaste võimu all. Kindlus on mänginud saare ajaloos olulist rolli ja tegemist on Bornholmi populaarseima vaatamisväärsusega. 

Sõitsime ka läbi kuurortlinnade Sandvig ja Allinge ning mööda „Bornholmi Rivierat”, mis aitasid avastada Bornholmi kui populaarse puhkamiskoha ja pansionaatide eripära. Allinge lähedal asub Madsebakke, mis on Taani suurim ja üks paremini säilinud kaljujooniste kogum. Need joonised pärinevad Skandinaavia pronksiajast (u 1800–500 eKr) ning annavad haruldase võimaluse heita pilk enam kui 3000 aasta tagusesse maailma. Allinges toimub ka Bornholmi arvamusfestival ehk Folkemødet, mis on suur demokraatia- ja arvamusfestival ja toob kokku poliitikud, eksperdid ja tavalised inimesed, et arutada ühiskonna olulisi teemasid vabas õhus.

Bornholmile on iseloomulikud haruldased keskaegsed ümarkirikud. Kokku on neid neli ning meie külastasime neist kahte: Nylarsi ja Österlarsi kirikut. Neid ei kasutatud omal ajal mitte ainult jumalateenistusteks – need oli ka kaitseehitised ja vajadusel laoruumid. Paksud kivimüürid pakkusid turvalist varju elanikele, kui rannikule saabusid mereröövlid või vaenuväed. Nylarsi kirik asub lõunaranniku lähedal ja sellel on eraldi seisev kellatorn. Österlarsi kiriku suurim tähelepanuväärsus on interjöör – keskruumi kõrgel võlvil on keskaegsed freskod, mis kujutavad Jeesus Kristuse elulugu. Maalingud pärinevad umbes 1350. aastast ning on hästi säilinud. 

Bornholmile on asjahuviliste ja noorte abil rajatud keskajakeskus, mis on kujundatud nagu keskaegne küla koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Keskus on oma peamise fookuse seadnud 14. ja 15. sajandi talurahva ja aadlike elule. Sealt leiab nii ajastule omaseid puitmaju ja käsitööliste töökodasid, veski, kaitserajatisi jne. Külas peetakse koduloomi ja -linde ning saab ise panna käed külge erinevate tegevuste juures, alates sepistamisest kuni papagoilaskmiseni.

Bornholmil on eraldi olemas oma kunstimuuseum, mis avati 1995. aastal ja see võimaldab tutvuda piirkonna kunstnike loominguga ning muuseumihoone ise pakub eraldi elamust, sest on loodusega väga heas kooskõlas.

Omaette kogemuse andis meile Louisenlund, mis on üks Bornholmi suuremaid bautakivide kogumeid. Paljud kivid on viltu, mistõttu on asjaarmastajad üritanud kivide suunda seostada taevatähtedega. Keskne kivi osutab suunda asimuudiga 51 kraadi, kust päike tõuseb suvisel pööripäeval. Nende kivide vahel kõndida ja mõtiskleda oli igatahes väga müstiline ja põnev.

Kui tahta maitsta kohalikku toitu, siis ei saa üle ega ümber suitsuräimest, millel on nimeks "Sol over Gudhjem" (Päike Gudhjemi kohal). Roog koosneb suitsuräimest koos rukkileiva, toore munakollase, rediseringide ja murulauguga. Valged suitsuahjude korstnad on need maamärgid, mille abil saab kergesti leida kohti, kus seda rooga sageli pakutakse.

Viimaseks paigaks, mida Bornholmil külastasime, oli Svaneke linn, mis on samuti omaette pärl saarel.  Kuna linnake on kaljude poolt ümbritsetud, siis kasvavad siin üsna eksootilised puud. Linn sai 1975. aastal Euroopa kuldmedali oma ajaloolise välimuse säilitamise eest. Svaneke on tuntud oma käsitöökodade tõttu. Paljud kunstnikud on siia elama jäänud, et nautida rahu ja püüda oma töödesse saare eriline valgus, mida on nii kunstnikud ise kui ka fotograafid eraldi esile toonud. Saime uudistada erinevaid klaasi-, keraamika-, tekstiili- ja karamellitöökodasid ning nautida kohalikke komme ja jäätist.

Reis avardas silmaringi ja mõtlemist ning pani ootama juba järgmise aasta seltsi reisi, mis toimub sedakorda siis Norrasse. Vi ses! Kohtumiseni! 

Reisimuljeid vahendas Piret Tänav