Saladuslik Baskimaa ja Kantaabria

EAÜS 2025 aasta reis viis meid 8.-15. juulil tutvuma baskide, Euroopa arvatavalt vanima rahva mineviku, kultuuri ja tänapäevase elu-oluga. Meie grupp oli tavapärasest väiksem, 30 inimest, giidiks naerusuine ja Hispaaniat hästi tundev Heleri Mesila.

Reis algas 8.juuli varahommikul Tallinna lennujaamast suunaga Bilbaosse. Esimesel päeval tegime natuke tutvust Bilbao vanalinnaga, mekkisime nende rahvuslikke suupisteid pintxosid ja külastasime Bilbao Arheoloogia Muuseumi, mis andis ülevaate piirkonna asustusest paleoliitikumist alates.

Teine päev algas UNESCO maailmapärandisse kuuluva 1893. aastal rajatud Biskaia silla külastusega, seejärel vaatasime Picasso kuulsa maali koopiat Gernikas ning Gernika tamme, baskide vanemate iidse nõupidamispaiga sümbolit, millest on kahjuks alles vaid osa tüvest.Edasi liikusime Laredo linnakesse, tuntud kauni vanalinna ja liivaranna poolest, kus meie grupi liikmed said teha esimese supluse Biskaia lahes. Päeva teisel poolel vaatasime Magdalena poolsaarel asuvat Santanderi ja sealset pikaaegset kuningate suveresidentsi. Lossi pargis võis näha ka Kolumbuse laevade koopiaid.

Kolmandal päeval siirdusime Picos de Europa  mäestikku Kantaabria ja Astuuria piiril, et tõusta Funte De funikulööriga kaljuplatoole. Lõuna Potese linnakeses tutvustas meile traditsioonilist baski kööki rikkalike liharoogadega. Õhtupoolikul vaatasime Pendesi külakese tuhandeaastast kastanisalu ja maitsesime kohalikke juustusid.

Neljandal päeval väisasime „Kolme vale linna“ Santillana del Mari, mis pole ei tasane, püha ega mere ääres, nagu nimest võiks järeldada. Linnake tekkis 870 aastal asutatud La Colegiata kloostri ümber, mille 11-12. sajandil ehitatud romaani stiilis kirik on viimseks puhkepaigaks püha Julianale. Järgmiseks külastuspaigaks oli Altamira koobaste muuseum, koopia kuulsast koopast, kuhu keskkonnamõjude tõttu enam ei lubata. See-eest originaalilähedane muuseum on elamus omaette.

Altamirast liikusime edasi mereäärsesse Comillase väikelinna, kus tutvusime El Capricio muuseumiga, Antonio Gaudi projekti järgi ehitatud villaga, mis oli ehitatud esimese Comillase markii vennale. Kahjuks sai peremees oma majas elada vaid nädala enne oma surma.

Comillases saime samuti ujumas käia. Ilmad reisi ajal olid vahelduva pilvitusega, merevesi oli 22 °  ning kõige soojem päev 27°, liigset palavust polnud ja vihmahood tabasid meid valdavalt bussisõidu ajal, välja arvatus viimase päeva laevasõit Bilbaos, kus saime pisut seenevihma.

Viiendal päeval siirdusime Rioja veinipiirkonda Marquees de Riscali veinimõisa, mis lisaks 1858 aastal alguse saanud muljetavaldavale suurtootmisele võib uhkeldada ka Guggenheimi arhitekti Frank Gehry projekteeritud hotelliga. Selle tootja veinid on muide saadaval ka meie hästivarustatud poodides, küll krõbedama hinnaga.

Pealelõunal viibisime Vitoria-Gastetzis, Baskimaa valitsuse asupaigas, mis valmistus  parajasti Ironmani võistlusteks. Linna keskust Valge Neitsi väljakut ümbritsesid klaasitud rõdudega hooned, mis on tervikuna Baskimaale iseloomulikud.

Reisi kuuenda päeva veetsime Navarras, kõigepealt San Fermini (härjajooksu) pidustuste lainel Pamplonas, mis on 9. sajandist Navarra pealinn. Kohalikud ning pidustustele saabunud külalised olid riietatud valgesse, kaelas punased rätikud, mõnel ka punane vöö. Turistid eristusid värvilise riietuse poolest. Pamplonas armastas viibida Ernest Hemingway. Vaatasime härjajooksu teekonda ning käisime Pamplona katedraalis, kuhu on maetud kuulus Navarra kuningas Carlos III, Prantsuse Henry IV esiisa. Pealelõunal külastasime Olite paleed, Navarra kuninga residentsi, mida peeti keskaja üheks kõige luksuslikumaks lossiks Euroopas. Kuna loss Napoleoni sõdade ajal põles, pole see luksus kahjuks säilinud, taastatud on lossi väliskuju, mis annab aimu selle kunagisest toredusest.

Reisi viimase Baskimaa päeva veetsime Bilbaos, käisime vanalinna ekskursioonil, laevasõidul ning  külastasime moodsa kunsti muuseumi Guggenheimi. Vanalinna ekskursiooni käigus vaatasime ka Bilbao turuhoonet, kus muu kauba seas torkasid silma kukeseened, hinnaga 26 eurot kg. Baskid eristuvad hispaanlastest ka selle poolest, et käivad metsas seenel ja marjul nagu meiegi. Bilbaos nägime ka protestijaid linnavalitsuse hoone ees. Giidide sõnul olevat Hispaanias kombeks meelt avaldada. Esmaspäev olevat pensionäride protestipäev ja sedakorda oli kümmekond kollastes vestides ja loosungitega aktivisti kogunenud linnavalitsuse hoone ette ja tegid seal tunni vältel ruuporite ja fännipasunate abil suurt lärmi. Protestitakse pensioniea tõusu ja madalate pensionide  (miinimumpension 1000 eurot) vastu. Ametnikud on vist harjunud taoliste aktsioonidega ega reageerinud kuidagi. Bilbao on olnud pikka aega tööstuslinn,  kunstikeskuseks kujunemine algas peale suurt üleujutust 1983. aastal, mil vesi tõusis 5 meetrit. Tänapäeval on Baskimaal samuti arvestatav tööstus ja see on Hispaania rikkaim piirkond. Viimasel reisipäeval lendasime Bilbaost tagasi Tallinna.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et reisil oli põnevaid huviväärsusi, aga ka piisavalt vaba aega olustiku nautimiseks. Polnud liigset kuumust ega järske mägiseid serpentiinteid, välja arvatud Pendesi külakesse minnes. Baskimaal on väga palju rajatud tunneleid ja viadukte, kuigi viibisime mägises piirkonnas, siis  teed kulgesid valdavalt orgudes, mõnede varasem  hirm mägiteede ees oli asjatu. Baskimaa vääris lähemat tutvumist.

Aive Küng