Euroclio konverents "Patterns in history?" Bratislavas 03.-5.aprill 2025

 Aprilli esimesel nädalal tuli ligi 300 ajalooõpetajat, muuseumipedagoogi, ajaloolast ja õpilast kokku Bratislavasse, kus toimus järjekorras 33-s Euroclio iga-aastane konverents. Seltsi esindas konverentsil juhatuse liige Kätlin Jürna, kelle jaoks oli see esimene kord Euroclio konverentsil osaleda. See postitus on lühike kokkuvõte Kätlini kogemusest konverentsil. 

Konverentsi pealkirjaks oli "Patterns in history?" ning läbiva teemana otsigi erinevaid mustreid ajaloos. Konverentsi avakõnelejaks oli Sam Winsburg, kes esines ettekandega "Historical thinking in the digital age". Sarnaselt meiegi haridusmaastikule on ka Stanfordi ülikooli professoril vaja otsustada, kuidas õpetada oma tudengeid koos tehisintellektiga. Oma loengut alustas Sam näitega ühest 16.saj talupojast Itaalia külakeses, kes oskas lugeda ning seetõttu lõi endale oma religiooni ja üllatus-üllatus oma külakogukonnast seetõttu välja visati.  "Elame ajal, kus meil ligipääs nii suurele kogusele informatsioonile, aga meil on nii vähe oskusi selle infoga midagi peale hakata". Põhiosa oma ettekandest rääkis hr Winsburg katsest, mille nad Stanfordis läbi viisid, kus nad palusid osalejatel välja selgitada internetiotsingu/ChatGTP abil, kas Margaret Sanger (19.sajandi feminist USA-s) pooldas eutanaasiat.Ta jagas meiega, kuidas otsisid küsimusele vastust Stanfordi üliõpilased ning kuidas ajaloolased. Oma katse käigus tuvastasid, et kõige edukamad olid info tõendamises ajakirjanikud, kes rakendavad pigem "lateraalset lugemist" (täpne fraas oli - make a keyword search & open up a bunch of tabs). Väga tabavalt lõpetas härra oma ettekande tsitaadiga Abraham Lincolnilt, kes ütles, et "Ainuke asi, mida me täna teame on see, mida A.I. meile vastab" (tegemist oli huumoriga). 

AI teema käis läbi ka teistest töötubadest - näiteks tegime katse analüüsida ühiskonnas toimunud muudatusi, mis leidsid aset pärast aurumasina või trükipressi kasutuselevõttu. seejärel ennustasime, et mis võiks AI laiema kasutuselevõtu tagajärjed olla ning sellejärel otsisime kattuvaid mustreid. See harjutus pakub kindlasti põnevaid arutelusid ka õpilastega. 

Kasutasin võimalust ka ise konverentsil üks töötuba läbi viia - "Migration - The Great Escape of 1944". Töötoa peamine fookus oli 1944.aasta sügise sündmuste teemalise  rollimängu läbimängimisel. Rollimängu lõime koos kolleegidega mõned aastad tagasi Mondo maailmahariduse kursuse raames. (Kui kellelgi on mängu vastu huvi, kirjutage eraldi katlinjurna@gmail.com, jagan materjale hea meelega). Töötoas osales kokku 15 õpetajat - Soomest, Taanist, Hollandist ja Ameerika Ühendriikidest. Sain järgmistel päevadel töötoale palju head tagasisidet, mis mind muidugi rõõmustas. 

Konverentsi kõrghetkeks oli kohalik koolikülastus C. S. Lewise nimelisse lütseumi. Tegemist oli kakskeelse kooliga (kasutasid teriminit bilingual, keelteks siis slovakkia ja inglise), kus õpe kestis kokku 5 aastat. Nende õpilase dolid vanuses 15-20. Esimesed aastad keskendutakse rohkem inglise keele oskuse arendamisele ning siis lähevad järk-järgult õppeained üle inglise keelele. Arvestades seda, et me läheme hetkel Eestis üle täielikult eestikeelsele haridusele, oli koolikülastus minu jaoks vägagi aktuaalne. Ka nemad rakendasid LAK-metodoloogiat, kuid meid võõrustanud õpetaja kurtis, et koolitada on võimalik end metoodika osas peamiselt ainult välismaal. 

Konverents kestis kokku 3 päeva ning suures osas sai iga osaleja endale sobiva programmi ise kokku panna, valides millistes töötubades ta osaleda soovib. Juba mainitule lisaks osalesin Hispaania kodusõja ja propagandaplakatite teemalises kodusõjas ning diplomaatia ja karikatuuride teemalises töötoas. 

Eestist külastas konverentsi veel Teele Jurtom-Lukašin (kellel oli võimalik osaleda tänu oma kooli Erasmus+ koordinaatori abiga), kellele jättis sügaivama mulje Balkani ajaloo teemaline töötuba. 

Konverentsi raames toimus ka Euroclio üldkoosolek, kus mul oli võimalik esimest korda seltsi eest hääletada.  Euroclio juhatusest 2-l liikmel aegus nende mandaat. Juhatuse liikme mandaat lõppes  meilegi tuttav Lars Peter Visti Hansenil Taanist.  2-le kohale kandideeris  5 huvilist. Meie toetus läks Mireja Redzicile Taanist ja muidugi Simona Stankutele Leedust. Kahjuks kumbki neist juhatusse ei saanud. Uuteks liikmeteks said Lidija Županić Šuica Serbiast ja Vassiliki Yiannou Kreekast.  (See meenutas natuke Eurovisiooni). Arutasime pärast lätlastega, et kui keegi veel Balti riikidets kunagi kandideerib, siis oleme kõik valmis aktiivsemalt "lobistama". 

Euroclio konverents on tore koht, kus kohata ajalooõpetajaid üle Euroopa, saada uusi tuttavaid  ning leida huvitavaid meetodeid või mänge oma tundidesse. Eestist oli peale minu võimalik osaleda ka Teele Jurtom-Lukašinil (oma kooli E+ koordinaatori abiga).  Proovime edaspidigi leida võimaluse juhatuse liikme Euroclio konverentsile saatmiseks, eriti tore oleks saata 2 inimest - n-ö "vana olija" ja keegi esmakordne. Niiet julgustan, kellele Euroclio ja selle tegemised huvi pakuvad - andke ennast üles. Järgmine konverents peaks toimuma Brüsselis 2026.aasta kevadel. 

Siia lõppu jätan ühe prääniku: PAST Project - Board Games for Teaching Sellelt leheküljelt leiab iidseid mänge Egiptusest, mida saab ka õpilastega mängida. Mänge tutvustas Marco Tibaldini. Mina selles töötoas ei osalenud, aga sellest räägiti ka väga palju.