Sügiskonverents kutsus mõtlema pärandi teemadel

5. oktoobril 2024 toimus Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Eesti Kunstiakadeemia, Muinsuskaitseameti ja Tallinna Õpetajate Maja ühine konverents MUUTUV AJALUGU. MUUTUV PÄRAND.

Konverents lähtepunktiks oli ühiskonna ning seega ka ajalookirjutuse ja -õpetuse katkematu muutumine, mis tähendab, et muutub ka suhtumine (kultuuri)pärandisse.  Mis on pärand, kuidas seda luuakse, kaitstakse ja (ümber)hinnatakse? Need on küsimused, mis puudutavad kõiki ajaloo- ja ühiskonnaõpetajaid nende elu- ja töökohast sõltumatult.

Nii oligi konverentsi eesmärk tugevdada silda õpetajate ja professionaalsete pärandikaitsjate vahel, pakkuda pärandikaitsjatele võimalust oma tegevusvälja koolide kaudu laiendada ning anda õpetajatele muutuva pärandi, selle teoreetilise ja praktilise käsitlemise kohta professionaalset teavet. Konverentsi kaugem eesmärk oli see –  (väljavõte gümnaasiumi riikliku õppekava ajaloo ainekavast) – et õpilane tunnetab oma rolli Eesti kultuuripärandi hoidja ja kandjana, väärtustab inimkonna kultuuripärandit ja aktsepteerib kultuurerinevusi; mõistab, kuidas kultuuripärand peegeldab minevikuühiskonda, analüüsib kultuuri arengu põhijooni ning seostab neid ühiskonnas toimunud muutustega.

Eesti Kultuurkapitali poolt toetatud konverentsi kavas olid päranditeemalised ettekanded, ekskursioonid ja Tallinna erinevates paikades toimuvad töötoad. Konverentsi lõpetas Eesti kultuuripärandi õpetamist erineva kultuuritaustaga lastele lahkav sümpoosion.

Eesti Kunstiakadeemias suures saalis toimunud konverentsi avasid prof Hilkka Hiiopi ja dotsent Riin Alatalu, Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson ning konverentsi EAÜSi poolsete korraldajatena Liis Reier, Tiina-Mall Kreem ja Indrek Riigor.

Tervitustele järgnes Kaire Toominga ettekanne „Kuidas, millal ja kus sünnib, elab ja sureb kultuuripärand?“, Riin Alatalu ettekanne „Eesti kultuuripärand maailma kultuuripärandi taustal, UNESCO, ICOMOS ja teised pärandihoidjad“, Kais Matteuse käsitlus „Pärandikaitse ja kestlik areng“ ning Triin Talki ülevaade sellest, millised on Eesti pärandikaitse suurimad väljakutsed ja seda nii linnas kui ka maal. Kõik koos vaadatuna moodustasid ettekanded terviku ja andsid väga hea teoreetilise raamistuse pärast lõunasööki toimunud ekskursioonidele ja töötubadele.

Vürsti konverentsile lisas Liis Reieri ja Pavel Alonov serveeritud lõuna, kinnitades üle fakti, kui tähtis on vajadusel ise käed külge panna ning tekkinud (antud juhul cateringiga)  probleem lahendada.

Kõhud täis jaguneti kolme rühma, et minna EKA prof Andres Kure ja õppejõudude Gregor Tauli, Maria Väinsar ja Taavi Tiidori juhitud sukavabrikust kunstiakadeemiaks kohandatud maja ning EKA konserveerimisosakonna ekskursioonile.

Järgnesid meie õpetajate ja professionaalsete pärandikaitsjate ühiselt ettevalmistatud töötoad linna erinevaid paigus, erineva rõhuasetuse ja erineva tempoga ehk igale oma „rätsepaülikond“:

• Kirik keset küla või linna – millest kõigest see (Tallinna toomkiriku näitel) räägib?“ Juhan Kilumetsa (Tallinna toomkirik) ning õpetaja Mihkel Kõrbe ja Tiina-Mall Kreem
• Nõukogude arhitektuuripärandi kaitse (Linnahalli näitel) – miks seda (ja mitte ainult Tallinnas) kaitsta? Triin Talk (EKA) ning õpetajad Kristiina Punga, Aare Ristikivi ja Karolina Antons
• Pärandi kohandamine kaasajaga, probleemidest lahendusteni. Oliver Orro (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) ning Linda Kaljundi (EKA) ja õpetaja Raimo Jõerand
• Iga koolimaja on ajalooaabits (Gustav Adolfi Gümnaasiumi näitel). Mait Väljas ning sekundeerivad õpetajad Indrek Riigor ja Liis Reier
• Tallinna vanalinna ülemaailmne väärtus ja selle hoidmise muinsuskaitselised väljakutsed. Kaarel Truu (MKA) ning õpetajad Reelika Laes ja Hele Israel
• Arheoloogia – nähtamatu kultuuripärand ja selle kaitse (Tallinna vanalinna bastionaalvööndi näitel) Ragnar Nurk (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) ning õpetajad Piret Tänav ja Liia Vijand-Lind

Pärast töötubasid koguneti Gustav Adolfi Gümnaasiumi pidulikus Meder saali sümpoosionile „Ajaloolise pärandi küsimused muu kultuuritaustaga õpilaste jaoks, probleemid ja lahendused: tundlike teemade mitmeperspektiivsus“. Ülipõnevat, kohati lausa rabavat ja kindlasti pikemalt järelemõtlemist väärivat diskussiooni juhtisid Natalja Mjalitsina (Tallinna Õpetajate Maja) ning õpetajad Mare Räis, Pavel Alonov ja Indrek Riigor.

Kokkuvõtteks võiks jääda Pavel Alonovi mõte, et just sellist sisulist õpetajatepäeva me tahtsemegi!

EAÜS juhatus tänab kõiki, kes konverentsi õnnestumisse panustasid ja sellel osalesid, sest, nagu oli kirjas ka konverentsi plakatil, MINEVIK ON MEIE KÄTES!