Euroopa Ajaloo Maja Brüsselis - kuidas rääkida Euroopa lugu?

Kätlin Kuldmaa osales 12.-14. mail Euroclio koolitusel "Writing History: Communication Training for History Teachers Associations", mille raames valmis muuseumiarvustus Euroopa Ajaloo majast. 

Euroopa Ajaloo maja 5. korrusel on keset tuba paberil 80 000 lk seadusi, mis tuleb riigil, kes soovib Euroopa Liiduga liituda, enda seadustesse integreerida. Vaadates kui efektiivselt meie enda Riigikogu hetkel aega kulutab,  tundub see ülesanne utoopiline. Väljakutsest hoolimata on mitmed riigid aastakümnete jooksul selle kirja ikkagi teele saatnud. Paberikuhjaga samal esitlusel on Tiit Vähi allkirjaga Eesti Vabariigi liitumisavaldus Euroopa Liidule aastast 1995. See ei ole ainus näitusel olev liitumisavaldus ning tõenäoliselt ei jää ka viimaseks. Hoone esimesel korrusel on kujutatud müüti Foiniikia kuningatütre Europa röövimisest Zeusi poolt. Seadusandlusel ja seksuaalse ahistamise looriga varjutatud müüdil ei tundu esmapilgul midagi ühist, kuid ometi on need kaks killukest mosaiigist, mille abil proovib näitus edasi anda mõtet, mis on Euroopa ja kust ta tulnud on. Ülesanne mahutada ühte muuseumisse kõik, mis narratiivi jutustaks ja jääb nende kahe sündmuse vahele (ning vaatab ka sealt natuke edasi), tundub esmapilgul raskem kui  Taaveti võitlus Koljatiga.

Euroopa Parlamendi eestvedamisel on grupp ajaloolasi ja kultuuriteadlasi selle sõlme lahtiharutamise ette võtnud. Euroopa Ajaloo majas on kuuel korrusel  laiali jaotatud hoolikalt valitud esemed, fotod ja allikad, mis kõik jutustavad oma loo Euroopast. See lugu on iga külalise jaoks erinev. Lacplesise ja Kalevala juurest leiab ka Kreutzwaldi Kalevipoja,  ning mitmete riikide põhiseaduste vahelt leiab Eesti Wabariigi I põhiseaduse. Alates rahvusriikide tekkest on eri riigid panustanud oma riigi ja rahva ajaloo uurimisse ning isegi kui me vaatame kogu Euroopat või maailma mõjutanud sündmusi, siis istume me ikka enda mätta otsas. Euroopa Ajaloo maja toob Euroopa loosse multiperspektiivsust - vastandes ja kõrvutades eri vaatenurki, allikaid ja narratiive. Eksponaatide kõrval ei ole selgitavat teksti, objektide tausta aitab avada audiogiid. Mis annab igale külastajale võimaluse esialgu jälgida mis mõtteid tekitab temas 5.sajandist pärit potikild rahvahääletuselt Ateenas või Sarajevo atentaadis kasutatud püstoli nägemine.

Mind on ajalugu alati paelunud just lugude pärast ning ise ajalugu õppides on lood aidanud mul seoseid luua ja teadmisi süstematiseerida. Euroopa Ajaloo maja näitust külastades tundsin esialgu kerget protesti, arvestades kui erinevad me oleme ning kui erinevad on meie arusaamad ajaloost, tundus mulle katse kujutada ühes muuseumis Euroopa ajalugu kunstlik ja võlts. Teadsin juba enne uksest sisse astumist, et tegemist on tellimustööga. Olin külastuse järgselt  positiivselt üllatanud. Valitud eksponantide hulk on mitmekesine, huvitav ja pakub ainest mõtisklusteks mitmel teemal. Minu enda senisest ajalookäsitlusest on sageli vaeslapse osasse jäänud 1970ndate kütusekriis, mis sellel näitusel oli oma koah leidnud. Euroopa Liidu tekkimise ajalugu tutvustan õpilastele üldiselt korra aastas, kuid ka mulle tuli uue infona 1948.aastal Haagis toimunud 750 delegaadiga Euroopa kongress.  Kui ei ole õnnelikku juhust õpilastega Brüsselisse lennutatud saada, siis päris hea ülevaade on püsinäitusest ka Euroopa Ajaloo maja veebilehel.

Kui sa selle mõttelõnga lõpuni lugesid ja leidsid selle ka huvitava olevat, siis kutsun sindki üles Eestis seltsi liikmekaardiga külastama mõnda muuseumit kus sa varem käinud ei ole ja oma kogemust seltsi listis, kodulehel või FB-grupis jagama.

Tutvu lähemalt: https://historia-europa.ep.eu/et/tere-tulemast-euroopa-ajaloo-majja

See artikkel on kirjutatud Euroclio poolt korraldatud koolituse “Writing History: Communication Training for History Teachers Associations" järeltegevusena. Koolitusel osales juhatuse liige Kätlin Kuldmaa.