EuroClio aastakonverents tõi kokku ajalooõpetajad üle Euroopa

Toimus EuroClio - European Association of History Educators 29. aastakonverents “Ajaloo keerukus – mineviku lahtipakkimine”. Suur tänu korraldajatele - hästi tehtud! Seltsi esindas juhatuse liige Indrek Riigor.

Euroclio kokkuvõttega saab tutvuda siin. Alljärgnevalt võtab üritusel kuuldu ja kogetu kokku Indrek Riigor. 

EuroClio üldkogu (General Assembly) info: Oma töö EuroClio presidendina lõpetas Lars Peter Visti Hansen (Taani), uus president on Bistra Stoimenova (Bulgaaria - väga soe ja hea huumoriga kolleeg!). Valisime ühe uue juhatuse liikme Harri Beobide (Hispaania - väga sümpaatne naisterahvas!). Kinnitasime revisjonikomisjoni aruande, millest vast märkimisväärseim oleks välja tuua EuroClio eelarve - ligi 1,5 miljonit eurot, tänu erinevatele käimas olevatele projektidele. Ükshaaval tutvustati EuroClio töös olevaid projekte, mille kohta leiad infot (klikka "What we do" ja sealt edasi "Projects"). NB! Tänaseks juba teada-tuntud EuroClio algatus Historiana keskkond ootab vabatahtlikke tõlkijaid kohaliku maa keelde - osalesin ühes Historiana töötoas ja kogesin isegi, kuidas seal olevaid materjale tahaks oma õpilastega kasutada ja kui need oleks veel eesti keeles, siis milline rõõm see meile kõigile Eestis oleks! (Ühesõnaga, vaadake neid valmismaterjale ja kui tunnete, et olete valmis panustama, kirjutage mulle indrekriigor@gmail.com, vahendan, kuidas seda teha.) Muide, praegu EuroClio esilehel olevat filmi "Books not wars. Rebuilding education during war" demonstreeriti kõigile osalejatele ja soovitati jagada näitena, kuidas Ukraina sõjast hoolimata õppekava muudatusi teeb ja me kõik võiksime seda toetada. 

Järgmise aasta EuroClio aastakonverents toimub Bulgaarias, Sofias 25.-27. aprillini 2024. Veel, EuroClio on ise taotlenud  vahendeid ja saanud ning jagab liikmesorganisatsioonidele taotluse alusel toetusi, et suurendada omavahelist läbikäimist ja ekspertide kutsumist. Mõtleme juhatusega kasutada seda väliskülaliste kutsumiseks suvekooli. Õhus on veel regionaalseteks ühisüritusteks toetuste jagamise väljakuulutamine. Igatahes, kohapeal koos Balti- ja Põhjamaade esindajatega leidsime, et peaks kindlasti ühisürituse tegema. Elame-näeme.

Eraldi tooksin välja paneeldiskussiooni "The Complexity of Baltic History" ("Balti ajaloo keerukus"), kus said sõna Vilniuse ülikooli esindaja, Läti ülikooli esindaja ning meilt Tallinna ülikooli Eesti ja üldajaloo professor Karsten Brüggemann. Kui leedulanna rääkis probleemist, et kadumas on Leedu ajalugu käsitlevate dokumente lugeda oskajad (kõik on tegelikult teistes keeltes - meil ka!), lätlane andis põhjaliku ülevaate Riias asunud nõukamonumendi teisaldamisest ja sellest, kuidas Lätis elavad erinevad kogukonnad seda näevad (meil ka!), siis "eestlane" (sakslane, tegelikult) tõi peamise murena välja, et Eesti koolist väljuvad noored, kes on "valesti õpetatud" ehk on kantud rahvusnarratiividest - räägivad nt eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, "mida pole olnud" ega tea, et Eesti Vabariigi tegid sotsialistid (viimase osas vaidlen eriti vastu!). Brüggemann ilmselgelt utreeris, aga piisavalt, et ärritada mind kui üht "rahvusnarratiive" õpetavat õpetajat. Oma küsimuses leidsin, et sellisel juhul oleme meie, ajalooõpetajad täielikult kahe "tule" vahel. Ühelt poolt tuleks ajalugu õpetada "nii, nagu see tegelikult oli" (teada tuntud meile ülikoolis õpetatud Ranke põhimõte, mida kultiveerib ka EuroClio (sic!), kuid seda ei saa viimasele kuidagi ette heita, sest me soosime Euroopas ikkagi ühisosa), kuid teisalt peame silmas pidama, et meile kui väikeriigile on oluline ka rahvuslik identiteet, mida kannavad paljuski koolid, milles töötame. Küsisin, mida me, ajalooõpetajad tegelikult tegema peaksime, kui ühelt poolt peaksime ajalugu õpetama "neutraalselt", aga samas koolid, kus õpetame, väärtustavad rahvuslugu ja -kangelasi ja meilt, ajalooõpetajatelt oodatakse kooli poolt selle toetamist. Sain kolleegidelt üle Euroopa aplausi ja hiljem palju tunnustavaid toetusi, et küsisin väga õige küsimuse. Brüggemanni vastuses jäi kõlama, et tema viriseb oma ajalootudengitega, kui need kasutavad "meie-vormi"... Mina virisen ka, muide! Ta vist tegelikult ei oodanud mu küsimust.

Tähelepanu, kolleegid! Kui vähegi õnnestub, osalege EuroCliol! Te saate seal kohtuda kolleegidega üle Euroopa ja see on VÄGA rikastav! Mõistetavalt on peamiseks takistuseks raha - EuroClio enda osalemistasu, mis katab ainult osalemise ja ametlikud söögid, on juba ise parajalt kallis (samas, neil on varakult registreerimise tasu, mis on tunduvalt odavam lõplikust). Rääkimata sõidu- ja ööbimiskulu, mis tuleb endal tasuda. Minu soovitus: esmalt küsida koolilt - minul maksis kool n-ö välislähetuse päevaraha, aga asi seegi. Järgmisena küsige kohalikult omavalitsuselt toetust, sest omavalitsused on Eestis väga erinevad (mõnel raha jagub, aga ei osata küsida). Kindlasti uurige, kas kool on liitunud Erasmuse programmiga ja kas sealt jagatavaid rahasid saab EuroCliol osalemiseks kasutada. Võibolla on veel võimalusi, mida ma ei oska siin välja pakkuda. Uskuge, kogu asi on seda väärt!