Infokiri, juuni 2021
Enne suvepuhkust on hea aeg teha kokkuvõtteid, kuid vaadata ka otsa sellele, mis tulemas. Oleme siia infokirja kokku kogunud kõige olulisema teabe, mis annab sulle ülevaate seltsiga seotud tegemistest-toimetustest.
Tuletame ka meelde, et infokiri on platvormiks kõigile seltsi liikmetele – niisiis, kui sul on infot, mida soovid just infokirjas seltsikaaslastega jagada, siis palun kirjuta eaysjuhatus@gmail.com.
Teated
EELINFO: Pane endale kalendrisse kirja! EAÜS-i sügiskonverents “Mina – Euroopa kodanik” toimub laupäeval, 16. oktoobril 2021 Tallinnas PROTO avastustehases koostöös Euroopa Parlamendi Bürooga Eestis ja Euroopa Elamuskeskusega.
Kavas on ettekanded ja töötoad tuntud tegijatelt, saab süüa ja juua ning ekskursiooni nii Proto avastustehases kui Euroopa Elamuskeskuses. Osavõtutasu on 10 eurot. Info päevakorra, registreerimise ja osavõtutasu tasumise kohta saadame sügisel. Seltsi poolsed korraldajad on Helina Raal, seltsi Tallinna osakonna esimees ja Indrek Riigor, seltsi aseesimees.
Tuletame meelde, et ootame teid esitama kandidaate noore õpetaja preemiale ja elutööpreemiale (e-posti aadressil eaysjuhatus@gmail.com).
Noor ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja on kuni 35 aasta vanune (35 kaasa arvatud), kellel on tööstaaži vähemalt viis aastat. Ta on õpetajana silma paistnud ühes või mitmes järgmises tegevuses: tulemuslik pedagoogiline töö koolis, mille hulgas on koolielu aktiivne korraldamine ning head suhted kolleegidega ja õpilastega, õpilaste edukas juhendamine üleriigilisteks või piirkondlike tähtsusega olümpiaadideks, konkurssideks ja võistlusteks.
Kandidaate võivad esitada noor õpetaja ise, tema kolleegid, üksikisikud ja organisatsioonid, kes lisavad oma valiku põhjenduse ning kandidaadi tööalase tegevuse kirjelduse koos eelnevalt välja toodud saavutustega.
Selts on kutsunud ellu traditsiooni anda välja elutööpreemia ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse alase tegevuse eest. Preemia eesmärk on väärtustada haridust ja pedagoogilist tegevust ning tunnustada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse vallas tehtud tööd.
Kandidaate võivad esitada üksikisikud ja organisatsioonid, kes lisavad oma valiku põhjenduse ning kandidaadi tööalase tegevuse kirjelduse.
Ajalooalaste uurimistööde võistluse tulemused
Juba teist aastat järjest ei tulnud kõne alla tavapärane pidulik koosviibimine Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis ning tulemused said avalikuks Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimehe Maarja Tinni virtuaalse pöördumisega seltsi kodulehel. Kokku laekus sellel aastal 81 tööd (25 põhikooli- ja 45 gümnaasiumiõpilaselt, loovtöö kategoorias 11 tööd). Venekeelseid töid oli üks. Võrreldes eelmise aastaga oli tööde arv kahekordistunud. Konverentsi asemel tegid parimad noored uurijad oma töödest videoesitluse, mis on vaadatavad seltsi kodulehel. Samuti leiab seltsi kodulehelt tulemused, eripreemiad ja žürii arvamuse. 1. septembril soovime anda avastardi uuele, järjekorras juba 23. võistlusele, mille teemaks on “AJA MÄRGID”.
Karolina Antons, võistluse koordinaator
Esseekonkurss
Lõppes Eesti riigi looja ja hoidja August Rei 135. sünniaastapäeva tähistamiseks korraldatud esseekonkurss, mille korraldas August Rei Sihtasutus koostöös Eesti NATO Ühingu ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsiga.
Esimesele esseekonkursile laekus töid üle Eesti ja tore oli tõdeda, et praktiliselt kõigi osavõtjate juhendajad on meie seltsi liikmed. Tulemused tehti pidulikult teatavaks ja õnnitleti kõiki osavõtjaid reedel, 18. juunil 2021 Toompea lossis riigikogu seminariruumis (vt juuresolevat pilti).
Nooremas vanuserühmas tuli võitjaks Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Juhan Martten Kull, keda juhendas sama kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Piret Tänav. Vanemas vanuserühmas kuulutati võitjaks Kiviõli 1. Keskkooli õpilane Liispet Kilumets, keda juhendas sama kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tiina Kilumets.
Kõiki osavõtjaid tänati kingitusega. Parimad kirjutajad koos oma juhendajaga sõidavad suve pikendama Brüsselisse, tutvuma sealse ajaloolise vanalinna, aga ka võimukoridoridega. Palju õnne kõigile osavõtjatele ja võitjatele!
Võistlust on plaanis korraldada ka edaspidi.
Indrek Riigor, seltsi esindaja esseevõistluse korraldustoimkonnas
Mis teoksil?
Käimas on ettevalmistused järgmisel õppeaastal läbiviidavaks, järjekorras 28. üleriigiliseks ajaloo-olümpiaadiks
Olümpiaadi komisjon on usinalt ettevalmistusi teinud, näiteks toimus 12. juunil Mare Oja koolitus küsimuste koostamisest. Mitmes asjas on juba kokkulepped olemas: olümpiaad toimub samadel teemadel, nagu kaks aastat varem (v.a. 6. klass). Üleriigiline piirkonnavoor on elektrooniline ja toimub põhikoolile 19. jaanuaril 2022 ning gümnaasiumile 20. jaanuaril 2022. Lõppvoor on traditsiooniline ja toimub 5. märtsil 2022 Tartus. Täpse juhendi valmimisega läheb aga veel pisut aega, kuid kindlasti jõuab see koolidesse enne uue õppeaasta algust. Täpsemalt räägime-arutame juba suvekoolis!
Aare Ristikivi, ajaloo-olümpiaadi üleriigilise komisjoni esimees
Lihtsustatud õppekava arutelu – kokkuvõte ja tulevikuplaanid
Seltsi liikmete soovil korraldasime mai alguses avatud arutelu lihtsustatud õppekava ja sotsiaalainete õpetamise teemal. Huvili oli kuskil 20 ringis, osalema jõudis 16. Probleemiks on suuresti lihtsustatud õppematerjalide puudus. Iga õpetaja teeb vastavalt oma vajadustele käsitööd. Arutasime võimaliku koostöö tegemist materjalide jagamisel. Enne sügist võtame teema uuesti üles ja proovime luua platvormi kus turvalises keskkonnas saaks oma loodud materjale jagada. Sealt edasi võime liikuda juba konkreetsemate teemade ja klasside kaupa. Vahetada häid mõtteid ja kogemusi.
Kätlin Kuldmaa, juhatuse liige
Kogukonnapraktika arendamisest
Kogukonnapraktika ENL poolse koordinaatori Carlotta Põdra initsiatiivil kogunes sel kevadel neljal korral kokku vabatahtlik töögrupp, kuhu kuulusid peale koordinaatori enda veel ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad, kes olid kogukonnapraktika teemast piisavalt huvitatud. Koosolekutel valitses väga loov ja töine õhkkond ja ühtekokku jõuti süvitsi tegeleda nelja teemaga, mis olid välja tulnud õpetajatele suunatud küsitluse vastustest.
Väga paljude küsitlusele vastanute meelest oli KKP-s siiani kasutusel olnud päevik liiga keeruline ja kordas paljus iseennast. Töögrupi esimese koosoleku tulemusena sai gümnaasiumiastmele mõeldud praktikapäevik nii uue kuue kui uue sisu.
Teisel koosolekul arutasime võimalike õppematerjalide üle, mida Vabaühenduste Liit võiks KKP-ga tegelevatele õpetajatele välja töötada. Nimekiri vajalikest materjalidest sai kokku ja edastatakse veel suve alguses Vabaühenduste Liidule.
Kolmandal koosolekul oli põhiteemaks õpetaja, praktikandi ja vabaühenduse poolse juhendaja kommunikatsioon. Lauale jäi mõte maakondlike infopäevade korraldamisest, kus tehakse vastavaid töötubasid nii õpetajatele kui juhendajatele.
Viimasel kokkusaamisel kujundasime KKP tulevikku – kuna gümnaasiume on vähemaks jäänud, panime paika 8. – 9. klassi õpilaste jaoks sobiva programmi. Valmis sai ka III kooliastme jaoks mõeldud praktikapäevik.
Tahaksin väga tänada kõiki, kes töörühmas osalesid. Kohtumiste õhkkond oli suurepärane ja tööd tehti väga tõsiselt.
Tänan ka kõiki õpetajaid, kes leidsid aega küsitlusele vastata. Eesmärgiks oli luua vahendeid, mida teil oleks lihtne ja mugav kasutada, ilma teie osaluseta oleks seda aga väga raske välja mõelda.
Huvilistele tutvustab programmis tehtud uuendusi ENL KKP koordinaator Carlotta Põdra EAÜS suvekooli töötoas 11. augustil.
Aive Kaldra, juhatuse liige kogukonnapraktika vedamise ja arendamise küsimustes
Tööruhmad
Selts osaleb töörühmades, kes kujundavad, kuidas võiks edaspidi Eestis toimuda digitaalse õppevara loomine, levitamine, kasutamine ja tasustamine. Eesmärk on disainida üks või mitu konkreetset vastava teema rakendusmudelit. Tulemusena oodatakse konkreetsete toimeloogikate sõnastamist, kus esiplaanile on seatud õpetajate ja õpilaste huvid ja eelistused.
Seltsi poolt osalevad erinevates töörühmades Madli-Maria Naulainen, Kätlin Kuldmaa ja Kristo Siig.
Taustast: Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtkond on otsustanud, et edasised digiõppevara arengud peaksid lähtuma alltoodud viiest printsiibist:
Valikuvõimalus ja õpetaja autonoomia. Õppekava iga alateema õpetamiseks kasutatava digiõppevara valiku õigus ja reaalne võimalus on õpetajal. Selle, millist konkreetset digiõppevara õppes kasutatakse, määrab ja otsustab õpetaja. Õpetajatele on tagatud mitmekesine valik nii sisult kui metoodiliselt kvaliteetset digiõppevara, mille seast valida.
Kasutusaktiivsuse põhine rahastus, nn mikrohangete süsteem. Digiõppevara kasutamise võimaldamiseks eraldatud riigipoolne rahastus jaguneb õppevara pakkujate vahel õppevara õpetajate ja õpilaste poolse reaalse kasutamise alusel. Kehtib nn mikrohanke põhimõte, kus õpetajate ja õpilaste konkreetsed valikud õppevara ühikute vahel valides määravad ka riikliku digiõppevara rahastuse jagunemise.
Õpetaja ja õpilase kasutusmugavus. Eeltoodu võimaldamiseks luuakse E-koolikoti baasil ja selle täiendava funktsioonina digitaalne platvorm, nn turuplats. Säilib ka E-koolikoti funktsioon õpetajate kogukonna liikmelt-liikmele õppevara ja muu tasuta õppevara jagamise keskkonnana. Turuplatsi toimimine lähtub (iseäranis rahastusmudeli juures) ülima läbipaistvuse ja (iseäranis õppevarade kasutajatele esitamise juures) kasutusmugavuse ja -intuitiivsuse põhimõtetest.
Professionaalne arendamine ja parendamine. Digiõppevara turuplatsi ja seda ümbritsevate töövoogude loomisel lähtutakse disainmõtlemise meetoditest ja hoiakutest. Turuplats arendatakse välja sellisel viisil ja sellise tarkvaraarenduse ja -halduse mudeli alusel, mis võimaldab selle lansseerimise järgset pidevat kasutajate tagasisidest lähtuvat operatiivset edasiarendamist (tegu on nö elava, pidevalt parendatava tootega).
Riigi vastutus õppevara kvaliteedi eest. Kirjeldatud moel toimivale turuplatsile mõne õppevara lubamise eelduseks on selle õppekavajärgne mõtestatud liigendamine ning kõrge õppemetoodilise taseme kontrolli läbimine. Töötatakse välja ja rakendatakse õppevara kvaliteedi kindlustamise süsteem. Selle kehtestamisele eelnevalt ja seejärel sellega koos pakutakse vabalt kättesaadavalt infot ja juhendmaterjale, kuidas luua nõuetele vastavat digiõppevara.
Madli-Maria Naulainen, seltsi esindaja töörühma juures
Rahatarkuse riiklik strateegia
Valminud on uus rahatarkuse riiklik strateegia “RAHATARK EESTI Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia aastateks 2021–2030”, millele on ka meie seltsi liikmed kaasa aidanud ning mille rakendamiseks oodatakse jätkuvalt meie kõigi panust!
11. mail 2021 toimus Rahandusministeeriumi koordineerimisel veebi vahendusel rahatarkuse strateegia tutvustamine, mille kokkuvõtet saab lugeda siin: https://blogi.fin.ee/2021/05/ambitsioonikas-visioon-paigas-rahatark-eesti/
Strateegiaga seoses on rahandusministeeriumil kaks üleskutset:
Rahandusministeerium on koostamas nimekirja inimestest, kes oleksid nõus rahatarkuse koolitundi andma. Oma eelistustest ja potentsiaalsetest teemadest võiksite anda märku järgneval vormil: https://forms.gle/9gaLBH6dtZ5K6rEq7 Võimalikele külalistundide andjatele hakatakse saatma konkreetseid pakkumisi, kui koolid neid paluvad. Selles osas tehakse koostööd Tagasi Kooli meeskonnaga. Teretulnud on ka pakkuda oma laste/kodukoha koolides rahatarkuse tundide läbiviimise võimalusi ning jagada rahatarkuse koordinaatorite kontakte (liisi.kirch@fin.ee või bret.klemm@fin.ee);
Rahandusministeerium otsib järgmiseks aastaks huvilisi, kes sooviksid panustada mentoritena, et õpetajatel oleks julgem rahatarkuse teemasid tundides käsitleda. Kõiki toetatakse materjalidega, kuid hea oleks valmisolek siiski kohapeale minna. Mida rahatargemad on meie õpetajad, seda rahatargemaks saavad ka meie lapsed! Ministeerium soovib mentorklubide võrgustikku Ettevõtliku Kooli abiga laiendada sügisest üle-eestiliseks. Võimalikest headest mõtetest palutakse kirjutada Bret Klemile eelpool mainitud kontaktil.
Rahandusministeerium palub edasi öelda, kui keegi soovib rahatarkuse strateegia üle väiksemas ringis arutleda, siis on rahatarkuse koordinaatorid valmis selleteemalisteks veebikohtumisteks. Oma soovist andke palun märku eespool mainitud kontaktidel. Lisaks on ministeerium eraldi sihikule võtnud vene õppekeelega koolid õpetajad, kellega võetakse rahatarkuse jagamiseks eraldi ühendust.
Lõpetuseks: rahandusministeerium on lahkelt pakkunud täiendada meie seltsi kodulehekülge rahatarkuse materjalidega. Praegu kodulehel https://www.eays.edu.ee/finantskirjaoskuse-alase-opetajate-seminari-ettekanded-18-03-2015/ olevad materjalid saavad peagi täiendust. Hoidke silm peal!
Indrek Riigor, seltsi esindaja Rahandusministeeriumi juures finantskirjaoskuse küsimustes
Kokkuvõte HTMi õpetajate järelkasvu ja kutsekindluse töörühma töö tulemustest.
Kokku toimus töörühmaga sügisest kevadeni kümme 4 tunnist töökohtumist, mille tulemusel töötati välja tegevuskava.
Tegevuskava koostamise esimene lähtekoht sõnastati kahe suure probleemina: • Probleem 1: Uusi kvalifitseeritud õpetajaid ei lisandu piisavalt. • Probleem 2: Liiga paljud õpetajad lahkuvad töölt või plaanivad lahkuda.
Teine lähtekoht oli, et valdkonnas on tehtud palju uuringuid ning esitatud ettepanekuid. Leiti, et tegevuskava koostamiseks ei ole vaja lisaks teha probleeme kaardistavaid uuringuid, vaid eelkõige leppida kokku prioriteedid. Selleks kaasati esinduslik seltskond valdkonna asjatundjaid (kelle hulgas oleks tagatud ka teadlikkus tehtud uuringutest).
Kolmas lähtekoht oli, et keskenduti tegevustele, mida saab kohe teha ja peale pika eesmärgi sõnastamist, hoida fookus eelkõige järgmisel 12 kuul. Enne selle perioodi lõppu võiks töörühm uuesti koguneda, hinnata edusamme ja planeerida järgmise 12 kuu fookuse.
Töögrupp sõnastas olulisemad juurpõhjused, mille lahendamisele on vaja keskenduda (tähtsuse järjekorras): 1. Juhtimiskvaliteedi suured erinevused koolides. 2. Õpingute, töö ja pereelu ühildamine kvalifikatsiooni saamiseks on keeruline. 3. Õpetajate liiga suur töökoormus. 4. Ametikaareülene tugi õpetajale ei ole piisav. 5. Õpetajate väikesed karjäärivõimalused ja isiklik areng. 6. Õpetajaameti madal atraktiivsus ja teiste ametitega konkureerimine. Iga juurpõhjuse juurde defineeriti viie aasta eesmärk ja selle saavutamiseks olulised tegevussuunad. Viimastest valiti välja need, millele 12 kuu vältel keskendutakse. Nendele defineeriti eesmärgid ja võtmetulemused.
Maarja Tinn, seltsi esindaja HTM töörühma juures
Kokkuvõte seltsiliikmete küsitlusest
Kokku laekus 70 vastust.
Tallinnast 18, Tartust 9, Harjumaalt ja Pärnumaalt 6, mujalt vähem, Hiiumaalt vastuseid ei tulnud. Vastanuid oli nii pikaajalisi kui hiljuti liitunuid. Kõige rohkem vastas 2010ndatel liitunuid (26), 5 vastanut on olnud seltsi liikmed asutamisest saadik. Üle poole liikmetest on kuulnud seltsist kolleegidelt, paljud on saanud infot ka ülikoolist.
Pea 80% vastanutest eelistab infokanalitest listikirju, aga ka teised kanalid olid vastuvõetavad. Osaleda soovitakse kõige rohkem üldkoosolekul, piirkondlikel üritustel, suvekoolis ja ka sügiskonverentsil. Peamiseks takistuseks on muidugi ajapuudus, aga nimetati ka pikka vahemaad ja finantsraskusi.
Kõige rohkem ollakse valmis korraldajana panustama piirkondlikesse üritustesse – siit soovitus piirkonna juhtidele – kutsuge liikmeid appi korraldama. Tore on ka see, et õpetajad on valmis panustama õppematerjalide loomisesse ja ajaloo olümpiaadi toimkonda. Põhiliseks takistuseks panustamisel on ikka ajapuudus ja suur töökoormus, mõned liikmed on ka teadlikult tagasi tõmbunud, et anda rohkem noortele või nende meelest pädevamatele kolleegidele võimalusi. Innustame siiski kõiki panustama – oleme kõik pädevad oma ala professionaalid.
Millega meie selts peaks veel tegelema?
Õpetajate täiendkoolitused, sh aine-alased, õppematerjalid, metoodilised küsimused, sh metoodika kaasajastamine, õppekava ja ainekavade arendamine, ainete lõimimine, kaasav haridus, integratsioon.
Õpetajate järelkasvu küsimus, noorte õpetajate toetamine, tasuta muuseumikülastused õpetajatele ja õpilastele, õpetajate palga ja töökoormuse küsimused. „Selts peaks oma põhitähelepanu pöörama oma liikmete professionaalse arengu toetamisele, et kõikides vanusegruppides ja töökogemuse pikkusega kolleegidel oleks esmalt tunne, et nad on kaasatud ja seejärel ka oma töös toetatud.“
Õpetajate-vaheline kogemuse vahetamine, ka naabermaadega. Rahvusvaheline koostöö võiks olla suurem. „Õpetajatest õpikogukondade loomisega, teemaks võivad olla aktiivõppe meetodid või õpetaja kutseportfoolio tegemine.“ „Arutelud piirkondades võiks olla aktiivsemad.“ Vene õpetajaid võiks rohkem kaasata.
„Avaliku arvamuse kujundamisega, et ühiskonnaõpetuse ja ajaloo roll õppes oleks väärtustatud.” Tuleks hoida juba kujunenud suunda – aktiivsete sõnavõttudega osalemine riigi tasandil. “Ajalooõpetajate ja üldse õpetajate maine. Et hariduse standard püsiks.”
Eraldi ajalooekrskursioonid Eesti maakondades õpetajatele
„Tegeleme võistlemisega, mis ei kaasa keskmist õpilast. Võiks leida ajaloo propageerimiseks toredaid tegevusi, nt koostöö muinsuskaitsega laagritega, suvemalevate, vaheajal muuseumilaagrite korraldamine.“
„Pigem veidi aktiivsust alla võtma ja tegelema sellega, milleks oleme loodud – parem ajaloo-õpe.“„Ajaloo-õppe kohaga meie õppekavas. Olen viimasel ajal tundnud, et ajaloo tunnid on jäämas nö huvitegevuseks, väljund riigieksamina on kadunud.“ „Ühiskonnaõpetuse eksam peaks saama (inglise keele asemel) gümnaasiumi riigieksamiks.“
Huvitavaid teemasid koolitusteks laekus väga palju. Suur tänu!
Piirkondadest: üle poole vastanutest hindab oma piirkonna tööd heaks või suurepäraseks, vaid 13 vastanut arvab, et nende piirkond ei toimi või nad ise ei osale piirkonna töös. Probleeme on Pärnumaa ja Ida-Virumaaga. Tuli ettepanek liita Jõgevamaa Tartumaaga, sest seal on õpetajaid vähe. Kõige tugevamateks piirkondadeks peeti Läänemaad, Harjumaad ja Valgamaad. Üldiselt tõdetakse, et liikmed võiksid piirkondades aktiivsemad olla ning vb kaasata ka mitteliikmeid ja kohalikke aktiive. Samuti vajavad piirkondade töö ja eesmärgid lahtimõtestamist.
Suur tänu kõigile vastanutele tagasiside, head mõtete ja ka toetuse eest! Hakkame teie ettepanekuid uuel hooajal jõudumööda realiseerima.
Saskia Sadrak-Tammes, Aive Kaldra ja Kätlin Kuldmaa
Õppematerjali soovitus suveks
Kaunist, mõõdukalt kuuma ja kosutavat suve! Ning kohtume juba augustis, suvekoolis Võrumaal!
EAÜS juhatus
Kommentaarid
Postita kommentaar