Me palume, et meie minister arvestaks õpetajate seisukohtadega

Tänase Eesti suurim haridusvaldkonna probleem on tohutu õpetajate põud. See on reaalne ja ülimalt
tõsine probleem ning selle lahendamisega oleks tulnud alustada juba aastate eest. Haardega ja
kompetentse õpetajaskonna järelkasvu tagamine peab olema meie tänase ühiskonna primaarne
eesmärk, sest me vastutame oma ühiskonna tuleviku pärast. Enim vastutab sellega tegelemise eest
valdkonna minister, sest temal on võimalus viia see ülioluline probleem Vabariigi Valitsusse,
Riigikogusse ning kaasata ühiskonda selle lahendamisesse.

2019 alanud õpetajate aineühenduste koondumine on toonud kaasa tähelepanu juhtimise hariduse
tõsiste probleemidele. Tänu aineühenduste teavitustööle Riigi seadusandliku võimu tasandil, mõistsid
mitmed fraktsioonid, et põhikoolide riiklikke eksameid kaotavast seaduseelnõust (Kodakondsuse
seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus 57 SE) tuleb loobuda. Selle eelnõu
viimane arutelu toimus Riigikogu kultuurikomisjonis 18. novembril 2019. Selle protsessi vältel leidsid
kõik fraktsioonid võimaluse õpetajaskonnaga aruteluks ning langetatud otsusest kumas selgelt soov,
et Eesti õpilastele oleks tagatud kvaliteetne haridus ka tulevikus. Aineliitude kandev sõnum oli siis ja
on ka täna: ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamid toetavad ühtluskooli püsimist, aitavad hoida
ühiskonna haridusstandardit ning tänane pingutus peaks olema suunatud tegevustesse, mis toetavad
kõigi õpilaste jõudmist riiklikes õppekavades seatud õpitulemusteni.

Tänased eksamid on orienteeritud teadmiste rakendamisele ja analüütiliste oskuste kontrollimisele
ning arvestavad õppijate erinevate võimete ja huvidega. Vastavalt erivajadustele saavad õpilased
eksamil kasutada erinevat koolipoolset tuge. Valikeksam annab aga õpilasele võimaluse end teostada
just oma huvidest lähtudes.

Meie õpilased on maailma tipus, seda näitas ka haridusuuring PISA. Haridus- ja Teadusministeeriumi
poolt oleks aus tunnistada, et selle tulemuse taga on meie õpetajaskonna väga tugev panus nii
õppekavade arendamisel, metoodika täiendamisel, õppematerjalide kaasajastamisel ning
mitmekümneaastane arendustegevus õpitulemuste välishindamisel. Oleks aeg kohelda Eesti õpetajat
kui hariduseksperti, kelle seisukohta ei peaks mitte üksnes küsima, vaid ka sisuliselt arvestama.
HTM on arutlemas võimaluse üle siduda lahti põhikooli lõpetamise tingimuste hulgast riiklike põhikooli eksamite sooritamine. Kui eksami sooritamine või mittesooritamine ei ole enam osa põhikooli lõpetamisest, siis on see sama kui ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite kaotamine. Selle otsuse langetamiseks ei ole vaja enam saada Riigikogu toetust, vaid piisab põhikooli riikliku õppekava muutmisest Vabariigi Valitsuse määrusega.

Aineliidud olid just jõudmas koostöisesse suhtesse HTMiga - olime koos arutlemas hariduse
arengukava 2021-2035 üle, lootsime, et nüüd liigume koos õppekavade arendustegevuste juurde ning
käsitleme välishindamise teemat osana õppekavade arendamisel, pidasime vajalikuks ülikoolide
kaasamist, mõjuanalüüside läbiviimist, teaduspõhisust. Oli taas kujunemas õpetajaskonna usaldus
meie valdkonna ministri suhtes. Me palume, et meie minister kuulaks õpetajaid ja arvestaks meiega.

Hele Kiisel – Eesti Matemaatika Seltsi asepresident
Kaja Sarapuu – Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees
Anu Kell – Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige
Aiki Jõgeva - Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu president
Kersti Veskimets – Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu liige
Madis Somelar – Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuse esimees
Liis Reier – Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi kauaaegne juhatuse liige
Krista Saadoja – Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatuse liige